中文网站
Hiljuti pidas riiklik tervishoiukomisjon pressikonverentsi talviste hingamisteede haiguste ennetamise ja tõrje teemal, tutvustades hingamisteede haiguste levimust ja ennetusmeetmeid Hiinas ning vastates meedia küsimustele. Konverentsil ütlesid eksperdid, et Hiinas on praegu hingamisteede haiguste kõrge esinemissageduse hooaeg ning mitmesugused hingamisteede haigused on omavahel põimunud ja kattuvad, ohustades inimeste tervist. Hingamisteede haigused on hingamisteede limaskesta põletik, mis on põhjustatud patogeenide infektsioonist või muudest teguritest, sealhulgas peamiselt ülemiste hingamisteede infektsioonid, kopsupõletik, bronhiit, astma jne. Riikliku tervishoiu- ja tervisekomisjoni seireandmete kohaselt domineerivad Hiinas hingamisteede haiguste tekitajatena peamiselt gripiviirused, lisaks on erinevates vanuserühmades levinud ka teisi patogeene, näiteks on ka rinoviiruseid, mis põhjustavad 1–4-aastastel lastel tavalist külmetust; 5–14-aastaste elanikkonna hulgas on mükoplasmainfektsioonidel ja külmetushaigusi põhjustavatel adenoviirustel teatav osa elanikkonnast; 15–59-aastaste seas võib esineda rinoviiruseid ja neokoronaviiruseid; ning 60+ vanuserühmas on suur osakaal inimese parapneumoviirusel ja tavalisel koroonaviirusel.
Mycoplasma pneumoniae on mikroorganism, mis paikneb bakterite ja viiruste vahepeal; sellel puudub rakukest, kuid on rakumembraan, ning see suudab autonoomselt paljuneda või peremeesrakkudesse tungida ja neis parasiteerida. Mycoplasma pneumoniae genoom on väike, ainult umbes 1000 geeniga. Mycoplasma pneumoniae on väga muutlik ja suudab geneetilise rekombinatsiooni või mutatsiooni kaudu kohaneda erinevate keskkondade ja peremeesorganismidega. Mycoplasma pneumoniae'd kontrollitakse peamiselt makroliidantibiootikumide, näiteks asitromütsiini, erütromütsiini, klaritromütsiini jne abil. Nende ravimite suhtes resistentsete patsientide puhul saab kasutada uuemaid tetratsükliine või kinoloone.
Gripiviirused on positiivse ahelaga RNA-viirused, mis esinevad kolme tüüpi: A-, B- ja C-tüüpi. A-tüüpi gripiviirused on väga muteeruvad ja võivad põhjustada gripipandeemiaid. Gripiviiruse genoom koosneb kaheksast segmendist, millest igaüks kodeerib ühte või mitut valku. Gripiviirused muteeruvad kahel peamisel viisil: üks on antigeenne triiv, mille puhul viiruse geenides tekivad punktmutatsioonid, mille tulemuseks on viiruse pinnal hemaglutiniini (HA) ja neuraminidaasiga (NA) seotud antigeensed muutused; teine on antigeenne ümberkorraldus, mille puhul gripiviiruste erinevate alatüüpide samaaegne nakatumine samas peremeesrakus viib viiruse geenisegmentide rekombinatsioonini, mille tulemuseks on uute alatüüpide moodustumine. Gripiviiruseid ravitakse peamiselt neuraminidaasi inhibiitorite, näiteks oseltamiviiri ja zanamiviiri abil ning raskelt haigetel patsientidel on vaja ka sümptomaatilist toetavat ravi ja tüsistuste ravi.
Neokoronaviirus on üheahelaline positiivse senss-ahelaga RNA-viirus, mis kuulub Coronaviridae perekonda, millel on neli alamperekonda: α, β, γ ja δ. Alamperekonnad α ja β nakatavad peamiselt imetajaid, samas kui alamperekonnad γ ja δ nakatavad peamiselt linde. Neokoronaviiruse genoom koosneb pikast avatud lugemisraamist, mis kodeerib 16 mittestruktuurset ja nelja struktuurvalku: membraanvalk (M), hemaglutiniin (S), nukleoproteiin (N) ja ensüümvalk (E). Neokoronaviiruste mutatsioonid tulenevad peamiselt viiruse replikatsiooni vigadest või eksogeensete geenide sisestamisest, mis viib muutusteni viiruse geenijärjestustes, mis mõjutavad viiruse ülekanduvust, patogeensust ja immuunsüsteemist põgenemise võimet. Neokoronaviiruseid ravitakse peamiselt viirusevastaste ravimite, näiteks ridekiviiri ja lopinaviiri/ritonaviiri, abil ning rasketel juhtudel on vaja ka sümptomaatilist toetavat ravi ja tüsistuste ravi.
Peamised hingamisteede haiguste tõrje viisid on järgmised:
Vaktsineerimine. Vaktsiinid on nakkushaiguste ennetamise kõige tõhusam vahend ja need võivad stimuleerida organismi immuunsust tekitama patogeenide vastu. Praegu on Hiinas mitmesuguseid hingamisteede haiguste vaktsiine, näiteks gripivaktsiin, uue koroona vaktsiin, pneumokokivaktsiin, läkaköha vaktsiin jne. Soovitatav on, et abikõlblikud inimesed, eriti eakad, kaasuvate haigustega patsiendid, lapsed ja teised võtmerühmad, saaksid õigeaegselt vaktsineerida.
Säilitage häid isikliku hügieeni harjumusi. Hingamisteede haigused levivad peamiselt piiskade ja kontakti teel, seega on oluline patogeenide levikut minimeerida, pestes regulaarselt käsi, kattes köhimisel või aevastamisel suu ja nina taskurätiku või küünarnukiga, mitte sülitades ning mitte jagades söögiriistu.
Vältige rahvarohkeid ja halvasti ventileeritavaid alasid. Rahvarohked ja halvasti ventileeritavad kohad on hingamisteede haiguste kõrge riskiga keskkonnad ning kalduvus patogeenide ristnakatumisele. Seetõttu on oluline minimeerida nende kohtade külastamist ning kui teil on vaja minna, kanda maski ja hoida teatud sotsiaalset distantsi, et vältida lähikontakti teistega.
Suurenda keha vastupanuvõimet. Keha vastupanuvõime on esimene kaitseliin patogeenide vastu. Oluline on parandada keha immuunsust ja vähendada nakkusohtu mõistliku toitumise, mõõduka treeningu, piisava une ja hea meeleseisundi abil.
Pöörake tähelepanu soojas püsimisele. Talvel on temperatuur madal ja külm võib nõrgestada hingamisteede limaskesta immuunfunktsiooni, mis hõlbustab patogeenide sissetungi. Seetõttu pöörake tähelepanu soojas püsimisele, kandke sobivaid riideid, vältige külmetust ja grippi, reguleerige õigeaegselt sisetemperatuuri ja -niiskust ning hoolitsege siseruumide ventilatsiooni eest.
Pöörduge õigeaegselt arsti poole. Kui ilmnevad hingamisteede haiguste sümptomid, nagu palavik, köha, kurguvalu ja hingamisraskused, peaksite õigeaegselt pöörduma tavalisse raviasutusse, diagnoosima ja ravima haigust vastavalt arsti juhistele ning mitte võtma ise ravimeid ega viivitama arsti poole pöördumisega. Samal ajal peaksite oma arsti ausalt teavitama oma epidemioloogilisest ja kokkupuute ajaloost ning tegema temaga koostööd epidemioloogilistes uuringutes ja epidemioloogilistes korraldustes, et haiguse levikut tõkestada.
Peamised hingamisteede haiguste tõrje viisid on järgmised:
Vaktsineerimine. Vaktsiinid on nakkushaiguste ennetamise kõige tõhusam vahend ja need võivad stimuleerida organismi immuunsust tekitama patogeenide vastu. Praegu on Hiinas mitmesuguseid hingamisteede haiguste vaktsiine, näiteks gripivaktsiin, uue koroona vaktsiin, pneumokokivaktsiin, läkaköha vaktsiin jne. Soovitatav on, et abikõlblikud inimesed, eriti eakad, kaasuvate haigustega patsiendid, lapsed ja teised võtmerühmad, saaksid õigeaegselt vaktsineerida.
Säilitage häid isikliku hügieeni harjumusi. Hingamisteede haigused levivad peamiselt piiskade ja kontakti teel, seega on oluline patogeenide levikut minimeerida, pestes regulaarselt käsi, kattes köhimisel või aevastamisel suu ja nina taskurätiku või küünarnukiga, mitte sülitades ning mitte jagades söögiriistu.
Vältige rahvarohkeid ja halvasti ventileeritavaid alasid. Rahvarohked ja halvasti ventileeritavad kohad on hingamisteede haiguste kõrge riskiga keskkonnad ning kalduvus patogeenide ristnakatumisele. Seetõttu on oluline minimeerida nende kohtade külastamist ning kui teil on vaja minna, kanda maski ja hoida teatud sotsiaalset distantsi, et vältida lähikontakti teistega.
Suurenda keha vastupanuvõimet. Keha vastupanuvõime on esimene kaitseliin patogeenide vastu. Oluline on parandada keha immuunsust ja vähendada nakkusohtu mõistliku toitumise, mõõduka treeningu, piisava une ja hea meeleseisundi abil.
Pöörake tähelepanu soojas püsimisele. Talvel on temperatuur madal ja külm võib nõrgestada hingamisteede limaskesta immuunfunktsiooni, mis hõlbustab patogeenide sissetungi. Seetõttu pöörake tähelepanu soojas püsimisele, kandke sobivaid riideid, vältige külmetust ja grippi, reguleerige õigeaegselt sisetemperatuuri ja -niiskust ning hoolitsege siseruumide ventilatsiooni eest.
Pöörduge õigeaegselt arsti poole. Kui ilmnevad hingamisteede haiguste sümptomid, nagu palavik, köha, kurguvalu ja hingamisraskused, peaksite õigeaegselt pöörduma tavalisse raviasutusse, diagnoosima ja ravima haigust vastavalt arsti juhistele ning mitte võtma ise ravimeid ega viivitama arsti poole pöördumisega. Samal ajal peaksite oma arsti ausalt teavitama oma epidemioloogilisest ja kokkupuute ajaloost ning tegema temaga koostööd epidemioloogilistes uuringutes ja epidemioloogilistes korraldustes, et haiguse levikut tõkestada.
Postituse aeg: 15. detsember 2023
Privaatsusseaded